Itaalia 2006
Allikas: lillepuu.com
September 16 – Tallinn, Amsterdam, Milano
Lend Tallinnast Amsterdami ja sealt edasi Milanosse kulges plaanipäraselt. Milano Malpensa lennujaama jõudes oli ilm soe, ei sadanud, kuigi ilmateade väitis muud. Saime probleemideta rendiauto Hertzist kätte ja suundusime ilma pikemalt mõtlemata Milano poole tehes väikese kõrvalepõike lennujaama lähimas bensiinijaamas. Ilma kaardita eksisime kohe Milanos ära ning veetsime järgnevad paar tundi otsides bensiinijaama kus kaarti müüdaks. Kõik leitud bensiinijaamad olid automaadid mille juures poodi ei olnud. Ekseldes ning kämpingut otsides jõudsime Monza Autodroomi juurde. Põhiliselt kuna seal pidi kämping olema. Autodroomi juures võtsid meid vastu suletud väravad ning ka kämpingu telefon ei vastanud. Kell oli selleks ajaks pool 1 öösel. Suundudes Milano poole tagasi sattusime autostradale ning umbes pool 2 öösel õnnestus leida bensiinijaam kus müüdi Itaalia kaarti.. Varustatud kaardiga otsustasime pärast pikka kaalumist suunduda järgmise päeva sihtmärgi – Piemonte maakonna poole. Umbes tunni aja pärast jõudsime Novarasse. Kuna ainus hotell kus oli vabu kohti oli 5-tärnihotell Europa, ööbisime hotelli ees parklas. Positiivne oli see et hotellis oli wifi ja sai pisut järgmiseks päevaks ettevalmistusi teha. Negatiivne oli see et lähikonnas ei olnud ühtegi kämpingut ning vihma sadas ööläbi.
September 17 – Asti, Barolo, Genova
Hommikul 7 paiku hakkasime hotelli eest liikuma. Esimeseks sihiks vahuveinipealinn Asti. Meeleolu polnud suurem asi kuna poolenisti magamata öö ja jätkuv vihm andsid omajagu tunda. Vercellis tegime peatuse, õnnestus leida avatud ehtne itaalia kohvik kus anti värskeid croissante ning cappuccino't. Inimese tunne hakkas vaikselt taastuma. Suundusime edasi Asti poole. Tavaline maantee oli pisut kitsam kui eesti teed kuid heas korras ja 90-100 km/h polnud mingi probleem. Astisse jõudsime 10-11 paiku. Ekslesime pisut linnapeal ning parkisime siis auto keskväljakul asuvasse parklasse. Vihma tibutas endiselt. Kellel oli, ajasid vihmakeebid selga ning linnapeale laiama. Lõpuks õnnestus ka turismiinfo leida (vahepeal tundus et i-märgid on nisama narrimiseks mööda linna laiali puistatud.. :P). Turismiinfos oli temperamentne tädi kes vedas kaardile jooni ja ringe ning seletas umbes sada sõnda minutis mida kõike vaadata tasuks. Linnapeal tuli meile vastu rongkäik, samal päeval toimus kohalik üritus Palio. Samuti külastasime kohalikku veiniüritust – d'or blah. Ostsime mõned veinid kaasa ning liikusime edasi Barolo poole. Barolo on üsna kuulus ajalooline kuningate vein, mida kasvatatakse umbes 200m üle merepinna asuvates veiniaedades. Tee Barolosse kulges üle 400-500m mägede. Barolos külastasime kindlust ning degusteerisime veinibaaris kohalikku veini dolcettot. Barolost edasi sõitsime Genova poole kus pidi kämping olema. Ilusad vaated ning serpentiinid olid teekonna võtmesõnadeks. Genovasse jõudsime 6-7 paiku. Otsisime lennujaamast internetipunkti, leidsime kämpingu koordinaadid ning loomulikult istusime nats dates. Seejärel eksisime kämpingut otsides ära, 9 paiku taipasime lõpuks kämpingusse helistada ning jõudisme probleemideta nats enne kämpingu sulgemist kohale. Kämping (4in, auto, telk maksis kokku 43EUR) Õhh – dušš ning telk tundusid pärast autos veedetud poolteist ööpäeva taevalikud ning inimese tunne hakkas taastuma. Avasime Astist ostetud minu sünnnipäeva-vahuveini ning veetsime mõnusa õhtu, umbes 12 paiku kobisime magama.
September 18 - Genova, Portofino, Pisa, Firenze
Äratus kella 8-9 paiku. Registratuurist sai cappuccino ning värske šokolaadicroissanti. Vaatasime päevateekonna üle ning asusime 11 paiku liikuma. Sõitsime läbi Genova kesklinna ning mööda imekena vahemere rannikut lõunasse Portofino sadamalinna suunas. Portofinos asub üks itaalia elitaarsemaid jahisadamaid ning tegemist on maailise kaljudele pikitud villadega külakesega. Tee sinna kulges mööda kitsast kalju äärt mööda kulgevat teed. Portofinost edasi sai serpentiine mööda keerutamisest siiber ning võtsime suuna lähima autostradale. Sihiks Pisa. Pisasse jõudsime umbes tunniga. Vaatasime pisa torni ning kõrvalasuvat kirikut, kolasime vanalinna tänavatel ning linnast väljudes einestasime mcdonaldsis. Üllatus-üllatus - McDonaldsi kohvi on sama jälk kui eestis. Edasi suundusime Firenzesse. Kogu teekond mööda autostradat Pisa-Firenze (173km) läks kiirteemaksudena ca 16EUR. Firenzes leidsime üllatavalt lihtsalt kämpingu (53EUR) ning läksime linna avastama. Tegime peatuse internetipunktis, väike itaaliapärane eine ning vein kohalike enoteegis ning seejärel turistede standardkava – Pitti palazzo, Ponte Vecchio ning Duomo. Ponte Vecchio tänavamuusiku esinemine koos maagilise sooja suveõhtuga tekitas maagilise õhkkonna ning jättis unustamatu mulje. Kuna oli suht hilja olid tänavad pea inimtühjad ja kõik pisut teistmoodi kui 3 aastat tagasi samas kohas. Jõudsime ilusti pisut enne kämpingu väravate sulgemist kella 12 ajal kämpingusse..
September 19 - Firenze, Siena, Cortona, Sarteano
Hommikul tegime Firenze kämpingus kerge eine ning asusime Toscana südame - Cortona poole teele. Kuna kiirteel oli ummik läksime Cortonasse Abruzzo asemel läbi Siena. Sienas vaatasime peakirikut ning raekoja platsi koos vägeva kellatorniga. Otsime mõned kohalikud veinid ning liikusime Cortonasse edasi. Cortonas käisime supermarketis süüa ostmas, püüdsime leida paari veinimõisa kuid Sienast saadud kaart oli piisavalt ebatäpne nii et need jäidki leidmata. Jäime kämpingusse Chiusi lähedale Sarteanosse. Kämping asus veepargi territooriumil, kämpinguplatside vahel olid basseinid ja ilus purskkaev. Õhtul käisime linnapeal laiamas a jõudsime siiski elusalt ja tervelt kämpingusse tagasi.
September 20 – Montepulciano, Rooma
Kämpingus oli wifi – 3EUR/pool tundi. Tänu sellele leidsin mõned veinimõisade kontaktid ja leppisin ühega degusteerimise kokku. Teises käis juba viinamarjade korjamine ja neil polnud aega. Asusime 10-11 paiku Montepulciano poole teele. Teel leidis Puna teeäärsest asulast turu ning kuna veinimõisaga kokkulepitud aeg oli alles pool 2 siis shoppasime natuke. Turul olid põhiliselt riided kuid oli ka puuvilju ja grillkana. Puna ostis põhiliselt riideid ning mina, tauntz ning ticu ostsime endale kaabud :P Montepulciano oli sarnane Cortonaga – asus mäe otsas ning keskaegne vanalinn. Seal kahjuks pikalt peatuda aega ei olnud – käisime vaid kiiruga turismiinfos ning võtsime veinimõisate kaardi. Seiklesime pisut mööda pisikesi külateid ning lõpuks leidsime veinimõisa üles. Tegemist oli pisikese tootjaga (30 ha / ca 7000 pudelit veini aastas). Degusteerisime erinevaid Vino Nobile di Montepulciano aastakäike ning variatsioone. Samuti pakuti maitsta vino santo't ja paari kohalikku veinisorti veel. Puna ostis endale 40EUR maksva vino santo.. Tegime ka tuuri veinitootmises, veinitünnid, roostevabast terasest fermenteerimise tünnid, veinikelder, pakendamine jms.. Samuti vaatasime ringi maja taga asuvas viinamarjade põllul, maitsesime viinamarju ja uurisime giidi käest veinitootmise nüansse. Giidiga suhtlemine oli suht keeruline kuna ta eriti inglise keelt ei osanud.. :P Pärast degusteerimist võtsime suuna Roomale. Mööda kiirteed läks reis suht siva ning leidsime ilma suuremate viperusteta oma kämpingu. Kämping oli üsna suur – restoran, ööklubi ning oma paarsada kämpingukohta ning majakest. Pisut odavam oli ka kui eelmine Toscanas. Omapäraks oli see et muruplatside asemel oli ümar kiviklibu. Õhtul oli klubis miski kohaliku muusiku live kontsert ning pärast disko. Tauntz üritas miskeid poola tibisid ära sebida. Jõime punaga tekiilat ning ühed long island ice tea'd. Ja järsku oligi hommik.. :P
September 21 – Rooma, Sulfatara
Hommikul sõitsime kämpingust bussiga Rooma. Kämpingust oli suht Vatikani juurde ca 30 min bussisõitu + natuke jala käia. Sixtuse kabeli juures tervitas meid ulmepikk järjekord – umbes 3 tundi oleks seisma pidanud.. seega jäi ära. Väljaku ja kiriku nägime ilusti ära. Võimas on vist õige sõna.. Seejärel saatsime Vatikanist postkaardid tervitusetega kodustele. Kuna oli jube palav (+37 näitas üks tänaval asuv kraadiklaas), otsustasime linnatuuri bussi kasuks. See sõitis kõik olulisemad Rooma kesklinnas asuvad vaatamisväärsused läbi ja igal pool sai ka maha minna. Ainult Colosseum jäi näpuga katsumata kuna oli vaja kämpingu bussi peale jõuda. Napilt see ka õnnestus. Õhtul 6 paiku käisime veel korra poes ning asusime Napoli poole teele. Otsustasime tavalise maantee kasuks kuna selle lõpus Napoli pool pidi kohe kämping olema. Tee läks läbi Latina jms linnade vahemere äärde. Üsna hilja jõudsime Napoli külje all asuvasse Sulfatara kämpingusse. Öösel jalutama minnes avastasime et kohe kämpingu tagahoovis on Sulfatara vulkaani kraater – öösel ei olevat soovitav kraateris jalutada.. :P
September 22 - Napoli, Vesuuv, Pompei
Napoli kesklinn võttis meid vastu hullumeelse liiklusega.. kõik sõitsid nii nagu välja tuli.. :P Põgenesime kesklinnast pisut kaugemale ning parkisime auto tänavale. Jalutasime pisut ringi, avastasime linnapargi, tegime seal mõned pildid ning tulime auto juurde tagasi. Hakkasime vaikselt Vesuuvi poole liikuma. Umbes 30-40km teekond võttis aega oma 3-4 tundi. Käisime küll korraks ka rannas ujumas aga ikkagi. Puhas hullumeelsus, mis liiklus.. Tiirutasime mööda Vesuuvi mäekülge üles ning viimane osa kraatrini tuli läbida jala. Kraatri külastamiseks tuli osta ka 6.50EUR maksev pilet. Samas vaade oli vägev ning tasus igati ronimist ära.. :) Pärast Vesuuvilt alla ronimist asusime Pompei poole teele. Tuli välja et kämping asus kohe 50 meetrit Pompei varemete sissepääsu juurest. Huh.. öömajaga vähemalt probleemi ei tekkinud. Pealegi oli kämping suht odav.. tavalise ~40-50EUR asemel küsiti vaid 31EUR. Käisime linna peal pizzat söömas ning maitsesime Falanghina viinamarjast tehtud kohaliku piirkonna veini. Seejärel kämpingusse magama.
September 23 – Pompei, Sorrento, Positano, Amalfi
Hommik kulus Pompei varemete külastamisele, kell 12 asusime Amalfi ranniku poole teele. Teekond kulges üsna aeglaselt kuna oli laupäev ning kogu itaalia oli vist nõuks võtnud ka samas suunas liikuda. Pompeist ca 40km kaugusele Sorrentosse jõudsime ca 3 tunniga.. Uurisime võimalusi Capri saarele sõiduks. Edasi-tagasi sõit oleks võtnud kogu ülejäänud päeva ning pilet maksis ca 16EUR. Lisaks polnud Sorrentost võimalik autot kaasa võtta. Seega tuli raske südamega Capri plaan maha matta. Võtsime suuna imeilusale mägikülale – Positanole. Vahemeri ning merest kõrguvatele kaljudele ehitatud linnakesed olid uskumatult kaunid ja jäävad vist eluks ajaks meelde. Omaette elamus oli ka kurvilistel mägiteedel liiklemine. Amalfis käisime teist korda vahemeres ujumas. Pisut Amalfist väljas vanade autode näitust vaatamas käies õnnestus saada 35EUR parkimistrahv. Sõitsime Amalfist Salernoni ning keerasime siis otsa põhja poole kesk-itaalia mägedele. Tee kulges läbi Benevento ning Campobasso. Mägedest kohalike juhtnööride järgi kämpingut otsides kulus mitu tundi ning kohale jõudes selgus et kämping oli 18-29 september suletud.. :P Sõitsime Irskaia (või whatever nimega) linna poole tagasi ning leidsime poole 12 paiku öösel ühe mõnusa restorani koos öömajaga. Öömaja maksis 30EUR nägu. Toad olid superluks, baldahiinvoodid, telekas ja puha.. :P Homme liikleme üle mägede Pescara ning San Marino poole. Ideaaljuhul võiks homme õhtuks Veneetsia külje alla välja jõuda.
September 24 – Rimini, San Marino
Hommikul jätkus reis põhjapoole, pikim päevateekond, kokku pea 500km. Tänu kiirteedele läks selle läbimine suht kiirelt, ca 3.5h. Kella 4 paiku oli Rimini rannas asuvas kämpingus telk juba püsti ja läksime autoga San Marinot külastama. Tauntz, Puna ja TicTak sõitsid viimase otsa mäe otsa köisraudteega, mina läksin autoga kuna köisraudtee oli eelmine kord juba järgi proovitud. San Marinos kõik vanaviisi – Grand Hotel oli sama koha peal kus viimati, kindlusetornid ja kauplused-restoranid samad. Kell 7 õhtul hakkas linn inimestest tühjaks valguma ja 9 paiku on juba täielik vaikus. Tegime enne päikeseloojangut mõned pildid, kindluste uksed olid 6 paiku juba suletud ja sinna sisse ei saanud. Itaalias läheb muide kella 7 paiku suht kiirelt pimedaks. Kell 8 olime kämpingus tagasi ja tegime mõned veinid. Seejärel läksime Rimini ööeluga tutvuma. Aga-aga.. hoolimata mitmetunnisest Rimini vahel tiirutamisest ei õnnestunud sellest ööklubide poolest tuntud linnast ühtegi diskot leida.. :P O well.. teised olid niiehknaa suht väsinud, seega pöördusime kämpingusse tagasi ja keerasime telki magama.. :P Keegi see öö väga hästi ei maganud kuna maapind oli suht ebatasane ning kõva. Samas 28.80 EUR oli kõige odavam ööbimine reisi jooksul. Toscanas küsiti kämpingus telkimisplatsi eest pea kaks korda rohkem.
Riminist Veneetsiasse sõitsime pool teed mööda kiirteed ja reis läks suht kiirelt. Kämpingu leidsime ka kiirelt ning pärastlõunal olime juba Veneetsia kanalite vahel. Kämpingust Veneetsiasse sõitsime bussiga kuna saare alguses asuvas parkimismajas maksab parkimine 20EUR vs. edasi-tagasi bussipilet 2EUR. Õhtusöök Korea päritolu personaliga pizzarestoranis Veneetsia kanalite vahel. Pizza maksis 7 EUR, klaas punast lauaveini 3.5EUR. Ühesõnaga mängisime jobuturiste :P Aga kanalid, St. Marco väljak ja Rialto ja kondlid ja miskõik.. seda võiks lõpmatuseni endasse ahmida.. :) Vihje: videolt saab näha St. Marco väljaku tuvisid.. ;) Veneetsias kohtasime esimest korda reisi jooksul eestlasi, neid oli Veneetsias ilmselt seoses samal ajal toimunud biennaaliga igatahes hulgem.
September 26 – Veneetsia, Verona, Milano
Hommikusöök Veneetsias, lõuna Verona vanalinna päris Itaalia restoranis ja õhtusöök Milanos – Itaalias on kõik võimalik :) Muuhulgas võiks mainida et kiirteed rokivad.. eriti Veneetsia-Milano suunal. 3 rida mõlemas suunas ja 160km/h läbitavad lauged kurvid. Milanost Rooma suunal kulgeval peamaanteel A1 olid tunduvalt järsemad kurvid ja vaid 4 sõidurada. 10-15km enne Milanot oli pisike ummik kuna üks rekka oli maani maha põlenud. Kokku ca 300km sai umbes 1.5 sõidutunniga läbitud :) Auto lennujaamas tagastamise hetkeks oli 10 päevaga läbitud 2978 km. Ees ootab veel 3000km koduteed, seda õnneks lennukiga..
September 27 – Milano, Amsterdam, Tallinn
Öö Milano pakihoiuta lennujaamas. Hetkel on check-in'i alguseni 4h...
